Mati Unt - analüüs
hilisemates mütoloogiates. Tema hilisemad tekstid pole aga sedavõrd kontsentreeritud ning
kontseptuaalsed kui Sügisball.
Nagu juba varem öeldud, on Undi romaanid tegelasekesksed, mitte tegevuskesksed, vahest
kõige enam kirjelduskesksed - valguse ja varju, erinevate värvitoonide kirjeldused, erinevad
piirsituatsioonide kirjeldused, aja ja ruumi piiri otsingud. Kui rääkida lugemisel tekkinud
värvi- ja tundeaistingutest, siis kuuekümnendate romaanid on justkui õhulisemad,
mahedamad, hoogsamad, seitsmekümendatest alates tekitavad tema kirjutised enam
süngeid, raskepäraseid ning tardunumaid muljeid. Kaheksakümnendad on kirjandusliku
loomingu seisukohalt tema jaoks üsna vaiksed aastad, sel etapil kirjutab ta
enesekriitikavabamat ning vähem läbi töötatud teksti.
Ilmudes uuesti kirjanikuna tähelepanu keskpunkti üheksakümnendatel, tajub tema stiilist
tunduvalt rohkem kompileeritust