printsessi Johanna Elisabethi tütrena. 1744. aasta jaanuaris reisis Sophie Friederike Auguste koos emaga keisrinna Jelizaveta Petrovna kutsel Venemaale. Venemaa keisririigi troonipärija, suurvürst Pjotr Fjodorovitši pruudina võttis Sophie 28. juunil 1744 vastu õigeusu, õppis kiiresti selgeks vene keele ja sai nimeks Katariina. Tema soontes ei voolanud tilkagi vene verd. 29. juunil toimus tema ja Pjotri kihlus. Abielu sõlmiti 21. augustil 1745.aastal. See ei olnud tundeabielu. Rahuldamatu abielu, millest sündis poeg, suurvürst Paul Petrovitš (tulevane keiser Paul I), ja hiljem tütar Anna, süvendas Katariina nümfomaaniat ja viis suheteni meestega, kes oma karjääri võlgnesid üksnes talle. Oma armukestega sai Katariina veel lapsi. Pärast keisrinna Jelizaveta Petrovna surma kukutas Katariina toetuseks koondunud kaardivägi Peeter III ja kuulutas Katariina II valitsejaks. Mõni päev hiljem pandi toime Peeter
1744. aasta jaanuaris reisis Sophie Friedrike Auguste koos emaga keisrinna Jelizvaveta Petrovena kutsel Venemaale. Reis kulges Berliini ja Tallinna kaudu. 1744. aasta juunil võttis Sophie vastu õigeusu, millega sai nimeks Katariina kuna ta oli Venemaa keisririigi troonipärija suurvürst Pjotr Fjodorovitsi pruut. 29. juunil toimusKatariina ja Pjotr Fjodorovitsi kihlus. Abielu sõlmiti 21.august 1745 aastal. Katariina ja Pjotri abielu oli sõlmitud riiklikul kaalutlusel, abielu ei olnud tundeabielu ja kummalgil abikaasal olid oma niinimetatud favoriidid. Abielust sündis 1754. aastalpoeg, suurvürst Paul Petrovits ja hiljem tütar Anna. Pärast seda süvenes Katariina nümfomaania ja viis suhteni meestega, kes oma karjääri võlgnesid üksnes talle. Katariina oli vaimsel võimekas ja hoidis ennast poliitiliste oludega kursis ning pidas kirjavahetust valgusajastu oluliste nimedega, eelkõige Voltairega. Keisrinna Jelizaveta Petrovna surma järel krooniti 1762. aastal Venemaa keisriks
hilisema keisri Peeter III-ga. Andekas neiu õppis kiiresti selgeks vene keele ning võttis omaks vene õigeusu, millesse ta 1745. a. ümber ristiti. Tema uueks ristinimeks sai Katariina (Jekaterina Aleksejevna). Katariina sai väga hea hariduse, mis võimaldas tal pidada kirjavahetust tolleaegse maailma tuntud filosoofide, näiteks Voltaire'ga (kes on nimetanud teda "Põhjala täheks"). Katariina ning Peetri abielu oli sõlmitud riiklikel kaalutlustel, abielu ei olnud tundeabielu ja kummalgi abikaasal olid oma nn favoriidid sellepärast sündis neil alles 1754. a. poeg, kellele anti nimeks Paul (Pavel Petrovits). 25. detsembril 1761. a. krooniti Peeter III pärast Jelizaveta surma keisriks. Ta sattus kohe teravasse vastuollu Venemaa valitsevate ringkondadega, kellele ei meeldinud tema preisimeelne hoiak. Aadlike ja kaardiväelaste meelepaha leidis toetust Katariina poolt, kes kartis, et tema armuafääridest ja abielurikkumistest teada saanud Peeter
Sophie 28. juunil 1744 vastu õigeusu, millega sai ta nimeks Katariina ( ) ning 29. juunil toimus Jekaterina Aleksejevna ning Pjotr Fjodovitsi kihlus. Vahepeal õppis ta kiiresti ära vene keele. Abielu sõlmiti 21. augustil 1745. Katariina sai väga hea hariduse, mis võimaldas tal pidada kirjavahetust tolleaegse maailma tuntud filosoofidega, näiteks Voltaire'ga. Katariina ning Peetri abielu oli sõlmitud riiklikel kaalutustel ning abielu ei olnud tundeabielu, kumbki abikaasa omas nn favoriite. Rahuldamatu abielu, millest alles 1754 sündis poeg suurvürst Paul Petrovits (tulevane keiser Paul I) ja hiljem tütar Anna (17571759), süvendas Katariina nümfomaaniat ja viis suheteni meestega, kes oma karjääri võlgnesid ainult talle. Poja Paveli sünni ajal oli Katariina suhtes armukese Sergei Saltõkoviga. Tütre Anna, sünni ajal oli ta suhtes Venemaale saadetud Saksimaa saadiku krahv Stanislaw August Poniatowskiga. . Valitsemisaeg Venemaal
annaabi.ee 
