Küüsikloomade roll lülijalgsete evolutsiooni mõistmises
eristunud segmendist eespoolsed jätked, lõuad ja limanäsad koosnev ning sellel võib
olla säilinud ürgseid tunnusjooni panarthropoda ühiselt eellaselt.
Küüsikloomade ja lülijalgsete peajätkete vaheliste homoloogiate leidmine on keeruline.
Näiteks on küüsiklooma tundlad hoopis teistsugused kui lülijalgsete tundlad. Küüsiklooma
tundlate närvid saavad alguse aju piirkonnast, mis jääb silmast tahapoole, samas kui
lülijalgsete tundalte närvid algavad alati vaheajust. (Eriksson, Budd, 2000)
Teisest küljest on aga suu mõlemal hõimkonnal kõhtmine, aga lülijalgsete eellast fossiilidel
on see olnud eespoolne. Erikssoni ja Buddi (2000) uuring näitab, et pea struktuuride
närvidega varustamine eestpoolt tahapoole toimub järgnevas järjestuses: tundlad, silmad,
suuõõne-mao süsteem, lõuad, limanäsad
Kuigi küüsikloomadel on tuletatud tunnuseid nagu limanäsad ning maismaaline eluviis, on
annaabi.ee 
