Elamistoimingud: füüsiline aktiivsus ja suhtlemine
töötavad inimesed omavad palju suuremat füüsilist koormust, kui istuva tööviisiga inimesed
ning seega on inimesed sunnitud oma füüsilise aktiivsuse tasakaalu säilitamis huvides
eelistama kas rohkem või vähem energiat kulutavaid vaba aja harrastusi.
Nii töö kui vaba aja harrastuste osas determineerib sotsiaalne klass ja majanduslik seisund
teatud liikumisvormide kasutamist, näiteks kas inimene sõidab ühistranspordiga, käib jala,
kasutab oma autot või lennukit.
Tänapäeval tunatakse muret selle üles, et inimesed liiguvad oma igapäevases elus liiga vähe.
Füüsiline aktiivsus pole kasuks mitte ainult lihas- luukondlikule süsteemile, vaid edendab ka
üldist füüsilist ja psühholoogilist heaolu.
Istuv eluviis soodustab kõrgvererõhku, südame-veresoondkonna haiguseid ja ülekaalulisust.
Südame ja veresoondkonna haigused ongi enamuses lääneriikides põhiliseks surma põhjuseks
(WHO, 1993).
3.3.2. Sõltuvus liikumisel ja sotsiaalne roll
annaabi.ee 
