P.Coelho "Alkeemiku" sisukokkuvõte
Ta võttis karjusekoti ja pani selle teiste asjad juurde. Läks trepist alla ja
märkas siis, et kristallkaupmehe juuksed meenutasid kuninga juukseid ja see
maiusutsemüüja naeratus meenutas talle kuninga oma. Tundis, et kuningas on kogu
see aeg olnud temaga. Ta lahkus ilma, et oleks kaupmehega hüvasti jätnud kuna ei
tahtnud teiste ees nutta. Aga ta teadis, et jääb seda kõike taga igatsema. Kuid nüüd
oli ta enesekindlam ja täis soovi vallutada kogu maailm. Ta hoidis käes Uurimit ja
Tummimit ja tundis vana kuninga jõudu ja tahet. Juhuslikult-või oli see märk-
jõudis ta samasse baari, kus ta oli olnud ka esimesel päeval. Petist seal polnud ja
baaripidaja tõi talle tassikese teed. Siis ta mõistis ja tundis rõõmu, et ta võib hakata
karjuseks ükskõik kuna ise vaid tahab. Ta võib minna kristallipoodi tööle siis kui
vaid tahab. Tänu Uurimile ja Tummimile oli ta taas teel varanduse poole. Talle ei