aastal trupiga, mis koosnes noortest koomikutest. Varsti pärast mõningast reisimist lahkus Chaplin trupist, et hakata filminäitlejaks koomilistes lühifilmides. Chaplin töötas juba noorena välja kuulsa Hulkuri, tegelase, keda ta paljudes filmides mängis. Sellega saabus kiiresti Chaplini ülemaailmne kuulsus. Chaplin mängis oma elu jooksul kokku 83-s filmis. Tema filmide sageli tõsiselt sügav sõnum oli peidetud vaimukuste, vahel ka veidruste taha. Ta tegi tummfilmiajastul kõnekamaid filme kui sajad rezissöörid tänapäeval. Mõned tema kuulsamad filmid on "Kullapalavik" , "Tsirkus", ja "Suurlinna tuled". Chaplin pälvis ka kolm "Oscarit" oma filmide eest. Kuid Chaplin väljendas "Oscarite" suhtes põlgust, kasutades näiteks esimest võidetud auhinda uksekoputina. Noore mehena teatas ta, et hea komöödia tegemiseks vajab ta vaid parki, politseinikku ja ilusat tüdrukut. Chaplin olevat kunagi osalenud konkursil mille eesmärgiks oli
filmiseanss. Esimene helifilm valmis 1927.aastal. Esimese filmihelilooja nimele pretendeerijaid on mitmeid, nende seas prantslane Gaston Paulin. Kui insener Emile Reynaud demonstreeris 1892. aastal Pariisis oma ,,optilist teatrit" ehk, seadet, mille abil suudeti näidata enda tehtud liikuvaid joonistusi, saatis see praeguseks unustatud muusika teda klaveril. Tegelikult pole nn tummfilm kunagi tumm olnudki, sest filmiajaloo algusest peale kasutati kinodes taustaks muusikat ja sellel oli tummfilmiajastul isegi kaks ülesannet. Kinodes kasutati tummfilmi taustaks muusikat, saalis istusid pillimängijad ja jälgisid ekraanil toimuvat. Enamasti mängiti klaveril või viiulil, hiljem lisandus kinoorel (elektromehaaniline muusikariist) FILMIMUUSIKA TÄNAPÄEVAL Filmi helindamine on keeruline protsess. Filmi helipilt koosneb neljast põhikomponendist: kõne, tausta, heliefektid ja taustamuusika. Kõik helid
Warnerid, Carl Laemmle ja Adolf Zukor. Filmistuudiod hakkasid välja laskma lineteoseid, milles teemad ja ülesehitus kordusid tekkis vormiline moodustis, mida hiljem hakati nimetama zanriks. 1920. Aastatel moodustasid stuudiote põhitoodangu vesternid, mis ekspluateerisid edukalt California maastikku. Kauboistaaride hulka, kes harva oma juba kindlaksmääratud ekraanirollidest kõrvale astusid, kuulusid näiteks Tom Mix ja Hoot Gibson. Suurima publikumenu osaliseks sai Ameerika tummfilmiajastul Ameerika komöödia, mis levis üle kogu maailma. See juhtus peamiselt tänu Charlie Chaplinile, Buster Keatonile, Harold Lloydile ja ka mõnele teisele andekale koomikule. Stuudiaod mõistsid hästi ka tüpaazrollide väärtust, sest publik sai staari identifitseerida rolli järgi, mida ta mängis. Suurimaid selliseid staare oli Rudolph Valentino, kes tuli teismelisena Itaaliast Ameerikasse, sai seal professionaalseks tantsijaks, ning peagi sai temast ekraanil armastatud latiino-