Erivajadustega õppija essee
oleks teise inimese kuidagi negatiivseks või õnnetuks.
Olen kokku puutunud lähemalt just lastega, kellel on erivajadus. Tänu sellele olen õppinud
palju. Enam ei suhtu ma lapsesse halvustavalt, olen mõistnud, et laps on haige ja ta vajab
täiskasvanu abi, mida just mina rühmaõpetajana saan pakkuda.
Kui olin veel tööl Tallinnas, käisid minu rühmas kaks last, kes ei ole tavalised laps, üks poiss
oli pärit kurt-tummast perest, kuigi ta ise kuulis ja vaikselt hakkas tulema ka kõne.
Selle lapsega oli vaja pidevat järjepidevust ja kordamist, sest tema ei saanud kodust kõnelist
toetust. Sõimerühmas ei saanud meie, rühmaõpetajad aru, kas laps on kuulja või mitte. Teise
aasta jõuludeks poiss juba kõneles lihtsamaid lauseid, mida lasteaias pidevalt korratakse. Tihti
mängis laps üksi ja rääkis omaette väga valju häälega. Ta rääkis selgelt, kuid jutt oli seosetu
annaabi.ee 
