MAAMAJANDUSKOOL Referaat ''Maimu koobas'' Koit All PM2A 2013 Maimu koobas e. Mägiste (Mäkiste) põrguhaud Iseloomustus Aruküla lademe Tarvastu kihtide paljand, milles on ilus koobas. Paljanduvad kollakaspunased pôimjaskihilised keskmiselt tsementeerunud liivakivid. Pôimjad seeriad paksusega 30-50 cm on hästi välja kujunenud , kihipindadel sageli Fe-hüdroksiidsed kiled, värvustoon vaheldub kihiti (1-5 mm) kollakast tumevioletini. Koopa seintel, eriti koopaava vastasseinas on rohkesti kihilisust lôikavaid valge liiva pesi. Pesad valdavalt ümmarguse , harvem korrapäratu kujuga ja läbimôôduga kuni 20 cm. Paljandi pikkus piki nôlva 7m, kôrgus 3,5 m. Peaaegu kogu paljandi vôtab oma alla koopaava laiusega 5 m ja kôrgusega 2,5 m. Koobas kujutab endast ruumikat grotti laiusega 12,5 m, sügavusega 6,5 m ja kôrgusega keskosas kuni 3 m, vôttes enda alla ligikaudse pindala 69 m2
sügelemist, nahk tursub ja moodustuvad villid. Anteriid kerajas või kotjas organ, milles valmivad spermatosoidid (isassugurakud sammaldel ja sõnajalgtaimedel). Antibiootikum bioloogilist päritolu aine, mis valikuliselt baktereid vm. mikroobe hävi-tab või nende elutegevust pärsib. Antotsüaanid levinumaid värvained taimedes, millest on tingitud mitmesugused värvu- sed roosakaspunasest tumevioletini või helesiniseni. Punane, sinine või roosa värvus antotsüaanil on tingitud pH reaktsioonist ja teatud ioonidest rakumahlas. Apogaamia nähtus, kus uue taime loode (idu) ei arene mitte viljastatud munarakust, vaid mõnest teisest lootekoti rakust. Arhegoon pudeli- või kolvikujuline organ, milles valmivad munarakud (emassugurakud) Boniteet näitab kasvukoha tootlikkust mingi puuliigi seisukohast. Seda väljendatakse