Kirjeldatavad maalid olid kõik väiksemas formaadis. ,,Sööme, puhkame, anname piima" - maalil kujutati põhiideena kahte vastassuunas lamavat lehma. Taustaks olid karjamaa ning vasakus ja paremas nurgas olev mets tumedate mürkroheliste kuuskedega, leidus ka mõned üksikud puud. Värvilahendusena oli tausta puhul välja toodud, eespool tumedamas toonis rohi ning tagapool heledamas, leidus ka veidi soojemaid kollakaid toone. Taevast kujutati helesinisena, kuid hulgas leidus ka tumesiniseid pilvi. Maal tekitas positiivseid emotsioone oma maaläheduse ning lihtsuse poolest. ,,Jõuluöö unenägu" - maali keskseks objektiks oli võetud põlev kirik. Teose miljöö on talvine, kuna maapinda katab lumekiht. Kiriku kõrval on näha jäneseid, kuuski ning ühte üksikult seisvat puud. Värvivalik on tehtud külmade ja pastellsete toonide kasuks, mis on õigustatud, kuna tekitab niiviisi talvise meeleolu. Taevast on kujutatud ülevalt tumedates, altpoolt heledamates toonides. Kiriku
AMISHID! Kuna ma varem amishitest midagi kuulnud polnud, hakkaski huvitama, kes vi mis nad sellised on. Selgus, et tegu on Ameerikas ja Kanadas asuneva saksa-hollandi pritolu inimestest koosneva kristliku usulahuga, kes katoliku kiriku tagakiusamise eest Ameerikasse pgenesid. Amishid on vga usklik rahvas, nad ei pea lugu moodsate tehnikasaavutuste kasutamisest, ei tarbi elektrit ega evi televiisoreid. Haridust lubab nende religioon saada vaid kaheksa klassi, nad kannavad kik hesuguseid musti vi tumesiniseid riideid. Peale paduusklikkuse vib nende kogukonda phimtteliselt riigivabaks pidada, sealses hiskonnas praktiliselt puudub kuritegevus. Vga thtsalt kohal on perevrtused, amishid on vga hbelikud ja tagasihoidlikud (vhemalt religioonist tuleneva kombestiku tttu) ega lase end naljalt pildistada ega filmida. http://www.ekspress.ee/viewdoc/E0A53627288BFA39C22570AA004C3C6E Siin ks pikem eestikeelne artikkel nende kohta. Kui kedagi huvitab, siis vib uurida ka googlei otsingus ilmuvate esimeste
Meikimine polnud lubatud isegi mitte keskkooli õpilastele. Ainsaks kaunistuseks oli patsilint. Järve Gümnaasiumi 7C klass 1984. aasta kevadel. "Meie ajal vahetus kolm koolivormi," kirjutab oma mälestustes Pille Piik 40. lennust. "Algklassides oli tüdrukutel tumesinised pihikseelikud, mille juurde käisid sinine pluus või valge pluus (pidulikel juhtudel). Poisid pidid kandma tumesiniseid viigipükse, tumesinist pluusi ja pintsakut. Sellele järgnes teksariidest koolivorm. Viimaseks oli tüdrukutel volditud ruuduline seelik, sinine pluus, selle juures tumesinine vest või jakk." • 1979. aastast hakkas Eesti üldhariduskoolides kehtima uus, teksariidest koolivorm. 1970. aastateks olid teksased muutunud noorte seas väga popiks ja nüüd otsustati teksariietus ka kooli lubada