Kristiina Ehini luulekogu "Kaitseala" analüüs.
viskas teleka alla aeda...“ Rahurikkujana ja tülitekitajana on siin toodud telekas,
kuid teleka asemel võib ükskõik, mis muu asi või asjaolu olla. Luuletuse idee
seisnebki selles „rahu saavutamises“. „...kilinal-kolinal kukkus see raudkast,
kõmaki vastu vihma veetoru...“. Kilinal-kolinal ja kõmaki kaovad kõik tülid ja
ärritavad asjaolud. Lapsed ja ka isa siin luuletuses rahunevad ja saabub pühade-
eelne rahu – „...vastu pilkude tumeselget, pominal langesid lumehelbed.“
Lugedes seda luuletust, tekib lugejal seos oma eluga, kui mingid ärritavad tegurid
või askeldused kasvõi enne pühi, segavad meid sisemist rahu saavutamast. Selle
luuletuse puhul võib välja tuua ühe väga hea eripära, mis samuti teeb seda
luuletust lihtssti arusaadavaks. Selle luuletuse 4 salmi jagunevad justkui eepika 4
osaks: ekspositsiooniks, sõlmituseks, kulminatsiooniks ning pöördeks ja
konklusiooniks.
annaabi.ee 
