Kuuvarjutusi on mitut liiki. Kõige huvitavam on kahtlemata täielik kuuvar- jutus, kui Kuu satub üleni Maa täisvarju piirkonda. See vaatepilt on väärt, et mõned öised unetunnid loovutada. Omast kohast huvitav on juba Kuu nähtava osa kahanemise jälgimine. Kuid kõige põnevam on hetk, kui Kuu jõuab tervenisti Maa täisvarju piirkonda. Selle asemel, et nähtamatuks jääda, ilmub ta hoopiski üleni tumepunasena! Kuidas seda seletada? Üks võimalus vastuse leidmiseks on lugeda ajakirjas Horisont 4/1997 trükitud artiklit Mil- list kuuvarjutust tasub vaadelda. Aga kuidas peavad Maa, Kuu ja Päike asetsema, et toimuks päikesevar- jutus? See leiab aset, kui Kuu katab Maal oleva vaatleja eest Päikese. Kuna Kuu on Maast mitu korda väiksem, siis ei suuda ta kuidagi kogu maapinda päikesekiirte eest varjata. Kuu vari maapinnal on vaid paarisaja kilomeetrise
Molekulides aatomid võnguvad oma tasakaaluasendite ümber ja võivad ka tervikuna pöörelda. See kõik toimub samaaegselt elektronsiirdega, mis viib elektronribade laienemisele. Väga kõrgetel t*del molekulid ja aatomid ioniseeruvad. Tekkinud plasma spekter võib olla pidev nagu on seda Päikese spekter. Pideva spektri saame ka siis kui tahket keha, näiteks metalli või sütt kuumutada. Kuumutatud kehad kiirgavad valgust. Madalamal t*l on kiirgus pikemalainelisem, nähtavaks muutub see tumepunasena kusagil 600 °C juures. T*i edasisel tõstmisel hakkab domineerima järjest lühemalainelisem kiirgus, muutudes silmale nähtavalt kollakaks, edasi valgeks (nagu Päike) või isegi sinakaks (nagu kuumad tähed). Miks kuumutatud tahkete kehade kiirgus on pidev spekter? Tahketes kehades aatomid (molekulid) võnguvad tasakaaluasendi ümber ja seegi võnkeenergia on kvantiseeritud. Kuna aatomeid on väga palju, siis on ka lubatud energianivood väga tihedalt
annaabi.ee 
