"tumemesilane" - 1 õppematerjal

MESILASEMADE KASVATAMINE

duste alusel, mis tähendab, et need erinevused on mesilaste peal näha. aastat). Värvus kõigub helehallist kuni mustani. Mesilasema munevus Tänapäeval saab rasse eristada ka geneetiliselt. Enamasti morfoloogiliste munemise kõrgperioodil on 1700…2000 muna ööpäevas. ja geneetiliste uurimuste tulemused ühtivad. Iseloomult on kraini mesilased rahulikud ja vagurad. Pere läbivaata- Eestis tuntumad rassid on: kohalik tumemesilane (Apis mellifera misel jäävad mesilased ja ema rahulikult mellifera), kraini mesilane (Apis mellifera carnica), itaalia mesilane (Apis kärgedele. Tarust väljavõetud kärgi kata- mellifera ligustica). Peale nende on levinumad rassid näiteks: A.m. anato- vad mesilased ühtlaselt. Kraini mesila- lica, A.m. macedonica, A.m. iberica, A.m. sicula, A.m. adami jt