Uurimistöö bioloogiast - EESTI OKASPUUD
Kasvab nii looaladel
kui murenenud graniidil, nii happelisel mullal kui ka karbonaadirikkal pinnasel.
Männi keskmine vanus on umbes 200-300 aastat. Põhja-Soomest on leitud 810-aastane elus mänd ja
1029-aastane surnud mänd.
Mänd tolmleb juuni alguses. Emaskäbid on alguses punased ja läbimõõduga umbes 1 sentimeeter.
Käbide kasvamine ning küpsemine lõppeb tolmlemisele järgnenud aasta sügiseks. (2.)
Männi seemned levivad tuule abil. Nad on munajad ja tumehallikad kuni pruunikad. Männi
okkad on oksal kahekaupa kimbus. Nad on hallikadrohelised ja kaetud vahakihiga. Nende
pikkus on 4 7 cm ja puul püsivad 3 vahel ka 4 aastat
Männi puitu kasutatakse tavaliselt paberiks, ehitusmaterjaliks, vineeriks, mööbliks, kütteks.
Veel kasutatakse seda tehissiidi, plastmasse, kunstnahka ja tsellofaani valmistamisel. Männi
5
vaiku kasutatakse tärpentini tootmiseks, millest saab lakke, värve ning ravimeid.