Rembrandt
seisev leitnant erekollases kaftanis moodustab eraldi värvilaigu. Need kaks figuuri on
vastukaaluks teistele, kes on nihutatud poolpimdusse tagaplaanile ning tasapisi mitmekesiselt
astmestatud hämarusse kaovad. Laskurid aga lähevad juhtide järel rännakule, valvekorda või
paraadile, nagu tundub seda pilti vaadanud asjasse pühendamata vaatajale. Selles
värvitoredust hõõgavas, unistuslikku heledusse ja tumedusse uppuvas maalis on Rembrandt
enese vormikõne lõplikult välja kujundanud.
Paraku ei meeldinud maal tellijale, sest kõik olid maksnud võrdväärse osa pildist, kuid
kahjuks ei tundnud mõni end pildil äragi. Sellest sündmusest hakkab periood, kus Rembrandti
sügvalt subjektiivsed tööd vaatajates järjest vähem ja vähem poolehoidu leiavad. Algab
kunstniku majanduslik allakäik. Suur osa rikastest teellijatest pööravad Rembrandtile selja.