aprillis. Jääkatte paksus märtsis võib olla 30-50 cm. Madalad veekogud võivad külmuda väga külma talve korral ka põhjani. Suvel, kui vesi on kihistunud võib kihtide temperatuur erinev olla, kuid järvedes, mis on suured, madalad ja tuultele avatud on veetemperatuur ühtlane, kus põhja- ja pinnavee temperatuur võivad erineda ainult mõne kraadi võrra. Sügavamad järved on rohkem kihistunud, temperatuuri erinevus põhja- ja pinnaveekihtides võib ulatuda 15-20ºC. Tumedaveelistes järvedes on kihistumine eriti tugev. Suvisel ajal võib pinnavesi kuumeneda 20-25ºC, vahel rohkemgi, kuid mõne meetri sügavusel võib temperatuur erineda kuni 10ºC meetri kohta. Põhjalähedaste veekihtide temperatuur on tavaliselt 4ºC, kuid erijuhtudel on temperatuur olnud ka 3.5ºC, mis on tingitud mineraalainete suurest sisaldusest (Ott,1999). 13 6. EESTI JÄRVEDE KIRJELDAV ÜLEVAADE I
(näiteks Verevi järves) vesi kevaditi ei segune, vaid seguneb ainult sügiseti, kuid nii ei ole see igal aastal. Suvel võib veesamba temperatuur olla kihiti vägagi erinev. Suurtes ja madalates tuultele avatud järvedes (näiteks Peipsis, Võrtsjärves, Ülemistes, Vagulas, Ermistus) on veetemperatuur suhteliselt ühtlane. Kihistunud väikejärvedes on pinna- ja põhjakihtide temperatuuride erinevus tihti 15– 20 kraadi. Eriti tajutav temperatuurikihistus on tumedaveelistes järvedes, kus suvekuudel on pinnakihi temperatuur 20–25 ºC, kuid 3–4 m sügavusel hakkab langema kuni 10 kraadi meetri kohta. Osas järvedes (näiteks Kooraste Linajärves, Holstre Linajärves, Kaussjärves) ei segune vesi igal aastal täielikult (selliseid järvi nimetatakse meromiktseteks). Viimaste aastate seiretulemustest nähtub, et sügavamate järvede veesammas ei segunegi