Lambakasvatuse konspekt
Villalammaste Riiklik Tõulava, mis eksisteeris kuni 1992. aastani (Piirsalu, 2003). 1990. a
taastati Eesti Lambakasvatajate Selts, mille põhifunktsioonideks on jõudluskontrolli
korraldamine, tõulammaste hindamine, tõukarjade hindamine, tõuraamatute pidamine, uute
parandajate tõugude importimine ja levitamine Eestis, ühtse aretusprogrammi
rakendamine eesti tumedapealiste ja eesti valgepealiste lambatõugude parandamisel.
Kõrvuti puhasaretusega on pidevalt kasutatud eesti tumedapealite ja eesti
valgepealiste lammaste aretuses parandajaid tõugusid, et jõudlusomadusi tõsta.
Tänapäeval on välja jõutud lammaste aretusväärtuste hindamiseni e. tõelise geneetilise
väärtuse määramiseni.
Eesti maalammas
Eesti maalammas oli eesti tumedapealise ja eesti valgepealise lambatõu saamise
lähtematerjaliks. Eesti kohalike maalammastead jäljed kaovad ca 20 saj neljakümnendatel
aastatel ehk 65-70.a. tagasi, sest sooviti pidada kõrgema produktiivsusega lambaid.