Ronald Reagan
D. Roosevelti. Ta pooldas ka Uue
Kursi poliitikat. 1950-ndate algus hakkas ta pooldama ka parempoolseid. Ta oli
tuntud oma tugavete vastumeelsustega ametiühingutele. Tema peamised nõudmised
olid: väikesemad maksud, piiratud valitsus, vabad turud. Samuti vihkas ta
kommunismi. 1962-sel aastas tema populaarsus demokraatide seas langes ja ta läks
üle vabariiklaste poolele. Öeldes seal juures sellise lause: "Mina ei jätnud demokraate,
nemad jätsid mind."
Ta ei pooldanud ka tumedanahalistele võrdsete võimaluste andmist. Kui sellist
plaani 1961-ndal aastal tutvustati, tegi tema salvestuse selle vastu. Seal rääkis, et
sellise plaani vastuvõtmisel kaoks vaba Ameerika.
1964-ndal aastal toetas ta konservatiivist presidendikanditaati, Barry Goldwaterit,
kes uskus, et on vaja väiksemat valitsust. Reagan pidas tema toetamiseks kõne, mis
sai kuulsaks ning tõi Goldwaterile tublisti toetajaid juurde. Reaganile oli see aga,
heaks hüppelauaks suurde poliitikasse.
Abielud ja lapsed