Varred nõrgavõitu, alusel tõusvad, mõnikord juurduvad, harilikult kahe rea pehmete karvadega vahelduvalt eri sõlrnevahedel. Lehed on lühirootsulised või rootsutud, vastakud, südajasmunajad, ebakorrapäraselt hambulise servaga, püsivad rohelised augusti lõpuni. Õied paiknevad hõredates õisikutes, mis saavad alguse lehtede kaenlaist. Õiekroon neljatine, ratasjas, ebakorrapärane, värvilt sinine, tumedajooneline, 1-1,5 cm läbimõõduga, langeb ära tervikuna. Ainult kaks tolmukat. Nektar varjatud karvaringiga, kättesaadav kärbselistele, liblikaile jt. Esineb ka isetolmlemist. Õitseb mai lõpust juunilõpuni, osalt ka juulis- augustis. Viljaks on lamendunud kahehõlmaline kupar, avaneb vihma ajal. Seemned valmivad järkjärguliselt juulist septembrini.[3, 4, 5, 8] Kasvutingimuste suhtes vähenõudlik. Talub hästi ümberistutamist. Paljundatav seemnetega ja
Sugukond mailaselised. Kasvukoht: peamiselt kuivemad niidud, palu-, loo- ja laanemetsades. Mulla- viljakuse suhtes vähenõudlik, esineb nii toitainetevaesel kui ka rikkal pinnasel. Külmamailane on mitmeaastane rohttaim, juurestik pindmine, mükoriisaga. Varred 6-45 cm kõrged, kahe karvareaga; lehed vastakuti, tumerohelised, root-suta, saagja sevaga. Õied on kobarates, mis saavad alguse lehtede kaenlaist; kroon sinine, tumedajooneline. Kroonlehtedest kolm on laiad neerjad ning üks alumine kitsam, munajaspiklik. 2 valget tolmukat ulatuvad kroonist välja. Kõigi mailaste õitel on sarnane iseloomulik õieehitus. Külmamailane õitseb maist augustini. Viljaks on kahehõlmaline kupar, mis avaneb vihma ajal, puist- ja sipelglevi. Paljuneb seemnetega ja vegetatiivselt varre juurdumisel ning risoomi laienemisel. Kasutamine: külmamailast on kasutatud ravimina hariliku mailase asemel, kuid
annaabi.ee 
