Marie Under
Sirelilõhnalisest aiast on
luuletaja sattunud hädaorgu, otsekui maailmalõpu aega. Näiteks tema luuletuses Laatsarustes. Seal
nagu ikka domineerib loodus ja inimene aga tulemuseks on hoopis inetu, õudne, ebaloomulik
maailm. Räägib viletsusest, kerjamisest.
Underi luules esineb korduvalt Piibli motiive. Näiteks luuletuses Verivalla, meenutab põrgut ja lõpeb
kujundiga taevastest inglitest, kelle valged tiivad on maa pealt tulvavast verest roosaks värvunud.
Under mõistab, et usk Jumalasse võib anda inimesele elulootust.
Kõrgaeg.
1927-1930aastal annavad kõrgtasemest tunnistust luuleraamatud: Hääl varjust ja Rõõm ühest ilusast
päevast. Nende teemad on erinevad, mure ja rõõm. Hääl varjust(1927)- realistlik, esile tõusevad
agulivaated, sisemonoloogid (kõnelused enesega). Korduvad hirm, mure, eluvaev, ummikutunne.
annaabi.ee 
