rannikule? -Kulutusrandadele on iseloomulik rannajoone sirgemaks muutumine. Sinna kuhjuvad setted. -Langrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus, mille tagajärjel tekivad rannavallid. *Lainetus mõjub rannikutele sedasi, et: -setted hakkavad liikuma rannajoonega paralleelselt(setete pikiränne) -võib kujunema hakata maasäär -muudab ranniku kuju, pikkust, laiust 7. Kuidas toituvad jõed, iseloomusta nende hooajalist veereziimi. -liustikujääst -tulvast -vihmast -sulanud lumest **Hooaegadel on erinev temperatuur ja sademete hulk, mis mõjutab jõge. Suvel ja talvel on veetase tavaliselt madalam. Kevadel ja sügisel, kõrgem. 8. Mille tõttu muutub jõe voolusäng? Mis on soodid? -Jõe voolusänd muutub tänu jõe voolukiirusele -tänu setete kuhjumisele -erosiooni pärast -setete transpordile ***Soodid- jõest eraldunud sängi osa lammil. Kujuneb looklevate jõgede puhul kui jõgi murrab lookkaelast läbi. 9
Selle kiirus välistab ratsionaalse mõtlemise tunnusmärgiks oleva kaalutletud, analüütilisel reflektsioonil põhineva otsustamise. Kuna emotsioonipurse võib vallanduda praktiliselt silmapilkselt, mille kiirust mõõdetakse tuhandik sekunditega. Otsus, kas tegutseda või mitte peab olema automaatne, nii kiire, et ei jõua teadvust kaasatagi. Enne kui oleme aru saanud, mis toimub võime olla haaratud oma kiirete või isegi mõnikord ka ebameeldivate tulemusteni viivate emotsioonide tulvast täpsus on ohverdatud kiirusele. Suureks plussiks selle juures on asjaolu, et emotsionaalne mõtlemine on suuteline hetkeliselt mõistma emotsionaalset tegelikust (ta on minu peale pahane; ta valetab; see teeb teda kurvaks), võimaldades teha intuitiivselt teha kiirostuseid näiteks selle kohta, keda karta, keda võib usaldada, kes on hädas jne. Emotsionaalne mõtlemine on meie hädaohtu kompivaks radariks: kui me peaksime ootama vastuseid eelnenud
annaabi.ee 
