E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
Oskab ta ka midagi?»
«Ta on kaks talve kloostris õppimas käinud.»
«Soo? Kaks talve kloostris õppimas käinud? Näe. Viks. Noh, olge head lapsed. Head
päeva, Metsa Tambet, head päeva!»
Rüütel nokutas Tambeti sügava kummarduse peale kergesti pead. Jaanus pidi kahetsedes
sõpradest lahkuma. Lubati varsti jälle näha ja palju koos mängida. Siis hüppasid isa ja poeg
hobuste selga ja ratsutasid väravast välja. Teel küsis Tambet pojalt:
«Kas on lusti tulval korral jälle minuga lossi tulla?»
«Jah on.»
Kui natuke maad oli sõidetud, küsis Tambet uuesti:
«Kas lossihärra lapsed on ka lahked?» «On küll. Kuid ei ole ikka nii, kui meie oleme.»
Kui nad kõdu ligidale jõudsid, küsis Jaanus: «Kas lubad mind kõrviga mõnikord ka üksinda
välja?»
«Kuhu sa siis temaga tahad minna?»
«Metsa -- muidu sõitma.»
«Vahel lossi kah?»
«Eks vahel sinna kah.»
«Noh, eks ma siis luba.»
25
IV