Põhjalik sissejuhatus filosoofiasse
Ideaalkeelt ei saa üles leida, aga selle saab konstrueerida, kõige paremini matemaatiliste
sümbolite abil.
Nii matemaatika kui 20. Sajandi I poole analüütilises filosoofias kasutusel oleva sümboolse
loogika puhul on tegemist katsega luua selline keel, kus sõnade tähendused oleksid vabad
igasugusest mitmetähenduslikkusest leida keel, mis lõpuks fikseeriks selle, mida me öelda
tahame.
20. sajandi II poolest on üha enam veendutud sellise ettevõtmise tulutusest. Ega keele
elementide ja nende fikseerimise kaudu me keele saladuseni ei jõua.
Tähendused ei peaks olema fikseeritud, vaid voolavad, ujuvad. Sõnade tähendused mitte
ainult ei teisene, vaid muutuvad ka üksteise vastanditeks.
Ei sümboolne ega kirjalik keel oma mingisugust eelist suulise kõne ees. Kui me kasutame
sõnalist keelt, kasutame sõnu nii, et nende tähendused kogu aeg muutuvad.
Keeles väljendatavaid tarkusi üles kirjutada ei saa, sest siis kaotavad nad oma mõtte. Mitmed
annaabi.ee 
