Tallinna ajalugu
Praeguse vanalinnana tuntud piirid sai Tallinn 14. sajandi keskel,
kui ühtse piirdega ühendati nn raelinn, mis hõlmas Raekoja platsi ja Niguliste kiriku ümbruse, ning nn
gildilinn, mis hõlmas Oleviste kiriku ja Dominiiklaste kloostri ümbruse. 14. sajandi lõpul sillutati
tänavad, ehitati vee- ja kanalisatsiooniseadmed ning keelati tulekahjude kartuses uute puitehitiste
püstitamine, seega kujunes välja üsnagi heakorrastatud kivilinn.
Kuna Tallinn asus Ida ja Lääne vahelistel tulutoovatel kaubateedel, muutus ta 15. sajandi keskpaigaks
tänu vahendustegevusele tiheda kivihoonestusega jõukaks kaubalinnaks, mis sisaldas ligikaudu 325
krunti ning kus elas umbes 5000 elanikku. Sellele võib lisada veel tollase Toompea asustuse umbes
45 krundi ning 1000 elanikuga. Just 15. sajandil omandas Tallinnas enamik ühiskondlikke hooneid,
elamuid ja suures osas ka linnakindlustused oma lõpliku kuju, millisena me tunneme neid suuresti ka
praegu