Eesti rahvausundi maailmavaade
Muttide, hiirte jt
allaneelamine andvat jõudu, tugev arstimis- ja nõidumisvahend. Siirdehingeks peeti ka
linde, peamiselt tooned, toonekurg. Siirdehing oli ussukultus, mis andvat erilist väge.
10. Suhtumine looduselle. Nagu mina - nii ka teised põhimõte. Kogu loodus elab.
Loodustundesse suhtuti hardalt ja anduva austusega, kui omaväärislisse. Metsaisa ja -ema
kasvatavad puid ja marju jne, ei olnud midagi ülevat, kõik oli ühtne ja omane kõigile.
Vilja elujõudu kehastasid tulupoiss, setudel peko. Looduses võimukohad (peenrad, vared,
puud jne), sealt käidi jõudu ohvritega toomas. Enda läheduses hoiti erinevai jõudu
omavaid taimi, esemeid jne.
11. Vaim. Kõkkuvõtlikult tõlgitseb mõiste vaim meil eeskätt hinge kõigis selle eri
avaldumisvormides, on lihtsalt konkreetne hingejõud, mis elustab niihästi inimest kui ka
muid looduskehasid (nt metsavaim jt). Sageli kasutatakse vaimu mõistet laiemana
inimese tõlgenduses