Rootsi aeg
lähema ümbruskonnaga Läti poolele.
Talupoegade jaoks oli reduktsioon pikemas perspektiivis aga kasulik, sest osaliselt kulutati
laekunud tulud siinsete haridus- ja kirikuolude parandamiseks.
Riigimõisate tulunduslik valitsemine kuulus Liivimaal nn tulundus-asehaldurite kompetentsi.
Neid oli kaks, üks Põhja- ja teine Lõuna-Liivimaa jaoks, kusjuures esimene asus Tartus, teine
Riias. Põhja-Liivimaa tulundusasehaldurile allusid tulundusvalitsuse suhtes Tartu ja Pärnu
maakonnad (sel ajal ei olnud Valga, Võru ja Viljandi kreise, mis tekkisid 18. sajandil Katariina II
ajal.
Pärisorjuse likvideerimise algus
1681. aastal andis Rootsi kuningas Karl XI välja edikti Liivimaale ja
Eestimaale riigimõisate talupoegade senise staatuse muutmiseks, kuulutades riigimõisate
talupojad 14. sajandist kujunenud rüütlimõisate mõisnikest olulises sõltuvuses
annaabi.ee 
