Rootsi aeg
lubades neil valida vabalt tegevusala ja asuda õppima koolidesse. Pärisorjusliku elukorralduse
likvideerimise ajaks oli Rootsi riik reduktseerinud 5/6 maadest Liivi- ja 1/2 Eestimaal[1].
Karl XI poolt 21. augustil 1691 kinnitatud instruktsioon kuninglikele tulundusasehaldureile
Liivimaal pidas ka muu seas silmas järelevalvet talupoegade kaitse teostamise
järgi asehaldurite kaudu, ja 21. märtsil 1696 kinnitatud Tulundusreglement määras kindlaks
riigimõisa rentnikelt talupoegade kaitse talu pidamisel, kohustiste täitmisel mõisa vastu,
andamite maksmisel ja teoorjuse õiendamisel kui ka nende kaitse majanduslikes asjus,
kaebuste ja muude kohtuasjade puhul. Selleks ajaks oli Rootsi riigi poolt juba Liivi aadli võim
juba murtud ja aadli omavalitsusest järele jäänud ainult vilets vari: maanõunike kolleegium,
hävitatud, maapäev ise sattunud, kuninga määrusega 20. detsembrist 1694, sõltuvusse Rootsi