Vill
Lambavilla hakati kasutama vanemal pronksiajal. Kuni 18.
sajandi esimese pooleni said Euroopa riigid vajava villaannuse oma maa lammastelt. Esikohal
villa tootmises olid Hispaania meriinolammastega ja Inglismaa seviotilammastega.
Meriinolamba levik algas 14. sajandil, kui Põhja-Aafrikast Hispaaniasse rändav maure tõi
endaga kaasa erilise lambatõu, mis sai nimeks merino. Hispaaniast levis meriinolammas üle
Euroopa ja teda peetakse kõikjal, kus lambakasvatusega tegeletakse. Lammas tululoomana on
levinud kõigis maades üle maailma. Ainuüksi Austraalias ulatus lammaste arv 1926. aastal 90
miljonini, Argentiinas 50 miljonini ja Venemaal 60 miljonini. Aastal 1788 pandi Austraalias
alus lambakasvatusele ning sel ajal ei osatud arvatagi, et sellega rajati ülitähtis majanduslik
tegur kogu riigile. Kuskil mujal kasvatatud meriinolammaste vill ei suutnud võistelda ei
puhtuselt ega ka headuselt Austraalia omaga.
Omadused
annaabi.ee 
