kumulatiivset osatähtsust kogutulus väljendava Lorenzi kõvera ja perfektselt ühtlase tulujaotuse korral joonistuva sirge vahelise pindala suhtena mainitud sirge alusesse pindalasse (protsentides). Täiesti ühtlase tulujaotuse korral oleks Gini koefitsiendi väärtus null ja juhul, kui kogu tulu saaksid vaid kõrgeimasse tulugruppi kuuluvad isikud, sada. Eri riikide (ja perioodide) tulujaotuse võrdlemisel on oluline teada kelle ja millise tulu ning mitme tulugrupi alusel on Gini indeks leitud. Mida suurem on Gini koefitsient, seda ebavõrdsem on tulude jaotus. Seega oleks parem kui Gini indeks on väike. Võiks öelda, et mida väiksem Gini indeks, seda arenenum riik. Gini indeks on väike Skandinaaviamaades ja paljudes Euroopa riikides. See vastab ka kõrge inimarenguga maade keskmisele tasemele. Suurimad erinevused sissetulekutes on madala inimarenguga maades. Eestis on gini indeks 31,4 (2009.a. seisuga) ja Soomes 26,8 (2008.a. seisuga). 4
alusesse pindalasse (protsentides). Seega oleks täiesti ühtlase tulujaotuse korral Gini koefitsiendi väärtus null ja juhul, kui kogu tulu saaksid vaid kõrgeimasse tulugruppi kuuluvad isikud, sada. Kuna mõlemad nimetatud situatsioonid on hüpoteetilised, jääb empiiriliste andmete alusel arvutatud Gini indeks alati nulli ja saja vahele. Eri riikide (ja perioodide) tulujaotuse võrdlemisel on oluline teada kelle ja millise tulu ning mitme tulugrupi alusel on Gini indeks leitud. Mõnikord vaadeldakse linna- ja maaelanike tulujaotust eraldi, arvesse võivad olla võetud vaid palgasaajad jne. Gruppidesse jagamisel võib arvestusüksuseks olla majapidamine (perekond) tervikuna või tulu pereliikme kohta per capita. Tulemus on erinev. Majapidamiste lõikes arvutatud tulujaotus on ebaühtlasem. Madalaima grupi tulu osatähtsus on väiksem ja kõrgeima grupi tulu osatähtsus suurem kui per capita hinnatud tulujaotuse korral
annaabi.ee 
