Eesti Uusaeg
garanteerides nendele vabaduse(hääbus ajaga).
Mõisamajanduse soodne areng
· Mõisade põllumaa kahekordistus 1630-1700:
- Mõisades vajati järjest rohkem tööjõudu ja talumaa
osakaal kahanes
· Teravilja väljaveo kõrval oluliseks sissetulekuks mõisades olid kõrtsid:
- Mõisniku privileeg ja iga mõisa kohta vähemalt kolm
· Mõisnike tulubaasis kasvas mõisamajanduse tulude osakaal ja vähenes talurahva
maksude osa
· Mõisa puhaskasum võis olla isegi 86%, kuna tööjõukulud puudusid pärisorjuse tõttu
· Mõisade kõrval kasvas ka talude hulk ja tühjad talud kadusid.
Talurahvas Rootsi ajal
· Talupoegade õiguslik, sotsiaalne ja majanduslik positsioon nõrgenes jätkuvalt kuni
1680ndate reduktsioonini
· Rootsi aja lõpuks olid Eesti- ja LM-l kinnistunud terminid ,,pärisorjuslik talupoeg" ja
annaabi.ee 
