Emiteeriv kiht saab negatiivset laengut ja juhtiv kiht saab positiivset laengut. Elektrostaatilise jõu all elektronid ja augud liiguvad teine teise suunas ja kokkusaamisel rekombineeruvad. Rekombineerimisel toimub elektroni energia vähendamine, millega kaasneb elektromagneetilise kiirguse väljastamine (emiteerimine) nähtava valguse piirkonnas. Sellest tuleb emiteeriva kihi nimetus. Juhtimise viisid: PMOLED - (PM) passiivmaatriksiga. Sellistes kuvarites kasutatakse ridadeks ja tulpideks kujutise laotuse kontrollerid. Selleks, et piksel valgustada, tuleb sisse lülitada vastavad tulp ja rida: nende ristumiskohas piksel hakkab väljastama valgust. MPOLED kuvarid on soodsad, aga ridadega kujutise laotuse vajadus ei võimalda teostada suured kuvarid hea pildi kvaliteediga. AMOLED - (AM) aktiivmaatriksiga. Iga piksel juhitakse otseselt, nii nad saavad kiirelt pilti kuvata. AMOLED kuvarid võibad olla suured ja tänapäevaks on juba loodud kuvarid suurusega 40''
Tulpide värvigamma ulatub valgetest mustjaspunaseni, ohtralt leidub kollaseid ja lillasid toone. Kasvatades eri liike ja sorte, võite tulpide õitsemisaja oma aias jagada ligi kahe kuu peale sõltuvalt aastast aprilli lõpust juuni teise pooleni. Üha enam köidavad tähelepanu madalakasvulised ja varase õitsemisajaga tulbiliigid ning nende sordid. Nii kirjanduses kui ka kauplustes müüdavatel sibulapakkidel nimetatakse neid mõnikord looduslikeks või botaanilisteks tulpideks. Kõige rohkem on selliseid sorte aretatud kolmest Kesk-Aasia tulbiliigist: Kaufmanni, Fosteri ja Greigi tulbist. Nende liikide aretised moodustavad eraldi sordirühmad. Madala kasvu poolest sobivad nad rühmadena istutatult hästi ka kiviktaimlasse ja sibul- või püsilillepeenrasse varakevadist värvilaiku looma. Varased õitsejad Kaufmanni tulp (Tulipa kaufmanniana) ja tema sordid alustavad õitsemist