Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
Ebastabiilsus ilmumises: u 45 % ajalehtedest ja 25 % ajakirjadest ei jõudnud
esimesest aastakäigust kaugemale.
Ajakirjandusturg täitus. Konkurentsivõime suurendamiseks hakati materjali
trükitehniliselt rohkem esile tõstma: suured pealkirjad, muutused paigutuses, zanriline
mitmekesistumine.
Ajalehti tehti võimalikult laiale lugejaskonnale.
Leht, mis tahtis elus püsida, pidi end ise ära tasuma või teenima kildkonna huve.
Info päritolu: ajalehe-ajakirja hääl eraldus väljast poolt tulnust.
Üksikmüügi osa kasvas. Tallinnas oli ajalehekioske 1932 65, 1934 120. Tartus oli
neid 1937 12 tk.
Suuremate ajalehtede tiraazid kõikusid 15 000 45 000 vahel.
Kronoloogiat
1930 EAL aukohtu statuudi heakskiitmine, liikmete valimine.
1932 kirjastuselt Vaba Maa ilmus EAL liikme Harald Vellneri koostatud esimene
eestikeelne õpik "Reporter. Ajalehe-kaastöö tehnika".
1932 hakkas kehtima raadio määrustik: saatekava peab olema erapooletu