Eesti ühiskonnageograafiline asend, asulastik ja rahvastik.
mõjukama linlaskonna. Nendele eesõigustele tuginedes vastandusid nad põlisrahvastikule ega segunenud sellega, ei eestistunud ise
ega saksastanud maarahvast. Alles iseseisvas Eesti riigis kaotati nende eesõigused ja algas tulnukate segunemine põlisrahvastiku
hulka. Sellele tegi aga lõpu sakslaste tagasiränne Saksamaale 1939-1940. Baltisaksa etniline vähemus on Eesti jaoks samuti minevik.
Vaevalt vabanenud ühest tulnukrahvastikust, omandas Eesti teise ja palju arvukama. Ka
nõukogudeaegsed tulnukad haarasid endale eesõigusi, kuigi need polnud nii täpselt seadustesse kirja
pandud, nagu varasemal tulnukrahvastikul. Eesõigustatud seisundis oli nende emakeel - vene keel,
tulnukatel oli lihtsam saada kortereid, töökohti tööstuses, mitmes veondusharus, riigiametites. Nemadki
vastandusid oma eesõigustele toetudes põlisrahvastikule, ei omandanud ei selle keelt ega kultuuri, vaid
surusid peale hoopis enda oma
annaabi.ee 
