Eesti ühiskonnageograafiline asend, asulastik ja rahvastik.
Sel juhul tulnukad säilitavad oma keele ja kultuuri, kuid õpivad suhtlemiseks vajalikul tasemel
selgeks põlisrahva keele ja kohandavad oma kombed, suhtlemisviisid ja tegutsemise selliseks, et see ei
häiriks põlisrahvastikku. Integratsiooni tulemusena tekib tavaliselt uus etniline grupp, mis jääb erinevaks
põlisrahvast, aga on ka erinev rahvast, mille hulgast tulnukad pärinevad. Tulnukad võivad muidugi keelduda
isegi integratsioonist ja getostuda, suheldes vaid omavahel ja moodustades tulnukrahvastikuga asumeid,
kuhu põliselanikel asja pole.
Ükski maa pole isoleeritud, kõigisse asub aegajalt võõraid ja kõikjal toimub nende võõraste
põlistumine, olgu assimileerumise, integreerumisena või, halvemal juhul, getostumisena. See on täiesti
normaalne rahvastikuprotsess. Kuid paljudel, eelkõige endistel koloniaalmaadel võib põlistumisprotsess olla
tõsiselt häiritud, kulgeda üliaeglaselt või moonutatud kujul. Protsess võib pöörduda isegi vastassuunaliseks,
annaabi.ee 
