Vee Zooloogia
suudmetes, riimveelistes lahtedes (limaanides), ja ka Kaspia meres, mis on nõrgemalt
soolane ja vähem stagneerunud.
Tähtsus: suurem osa tulnukliike, kes on nüüdseks Eesti veekogudega (ning ka
Läänemere oludega) kohanenud, pärinevad Ponto-Kaspia kompleksist. Sealt
pärinevad ka kunagised soojalembelised mageveekalad (koha, latikas, säga). Ehk
teisisõnu: Ponto-Kaspia kompleks on ajast aega Eesti vete faunat täiendanud.
94. Tulnukloomad veekogudes Eestis ja mujal: milles probleem ja kuidas see
on tekkinud, näiteid
Probleem: paljud võõrliigid hävitavad kodumaiseid, vähendades nii bioloogilist
mitmekesisust ning mõjuvad halvasti/viivad tasakaalust välja ka kohalikud
ökosüsteemid. Tekkepõhjus: tulnukliigid on sattunud ühest veekogust teise enamasti
laevade ballastveega või laevade põhja küljes. Näited: rändkarp (Dreissena
polymorpha), liiva-uurikkarp (Mya arenaria), hiina villkäpp-krabi (Eriocheir
annaabi.ee 
