Turismigeograafia kordamine eksamiks
Kõrtsid kuulusid
tavaliselt mõisnikule, kellele nad muutusid tähtsaks kasusaamise allikaks. Kuigi kõrtsid kuulusid
mõisnikele, tuli neid ehitada kohalikel talupoegadel, kes rakendasid harjumuslikke
ehituskonstruktsioone ning arhitektuurivorme. Seega oli enamik Eesti kõrtse ehitatud samal
põhimõttel. Oma funktsioonilt kujunesid kõrtsid omalaadseteks ühiskondlikeks hooneteks, kus
talumehed lisaks joomisele ja söömisele kuulasid kaugemalt tulnuilt ilmauudiseid, ajasid niisama juttu,
uurisid seadusetähte, palkasid sulaseid ja tegid kaupa. Naistel olid oma naistepühad
(paastumaarjapäev, vastlad), mil oli sobiv üle kõrtsiläve astuda ja palsamiga viina ehk puna mekkida.
Tüüpilises kõrtsihoones asetseb keskosas kõrtsituba, kuhu külaliste teenindamiseks paigutati lett ja
pikad lauad. Sellest ruumist vasakul asuvas toas ööbis lihtrahvas põrandal õlgedel kuid kõrtsitoast
paremal asus härrastetuba, kus olid magamiseks voodid
annaabi.ee 
