Kordamisküsimused majandusajalugu
kullasseppade, lihunike, kiviraidurite, seppade, kingseppade, puuseppade, voori- ja
veomeeste, püttseppade, sadulseppade jt. skraad. Skraa määras kindlaks, kes võis ametisse
saada. Õppeajal õpipoiss tasu ei saanud, aga oli meistri ülalpidamisel.
Kaubandus ja rahandus. Naturaalmajanduse tingimustes oli siseturg kitsas ja
sisekaubanduse maht väike. Küla sai linnast soola, metalli, kala, veine, vürtse. Maalt toodi
vilja, ehitusmaterjali, küttepuid, liha, nahka.
sõbrakaubandus. Linna tulnudtalupoeg peatus tavaliselt kindla kaupmehe (sõbra) juures,
müüs talle kaasatoodud kaubad ja ostis tema käest talle vajalikud kaubad. Tihti jäi talupoeg
kaupmehele võlgu ja järgmisel korral pidi võla oma kaupadega tasuma. Seega oli kaupmehest
majanduslikult sõltuv.
6. Hansa Liit (tegevus, sinna kuulunud Eesti linnad)
Eesti linnadest olid Hansa Liidu liikmed Tallinn, Tartu (+ Viljandi Tartu kaubalaona) ja
Pärnu.
Eesti sadamatest, eriti Tallinnast, veeti 13.-15