E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
Igapidi oli Risbiter vähemasti niisama hea, kui mõni teine kosilane, miks ei pidanud Agnes
teda
meheks vastu võtma? Pulmadega oleks Agnes heameelega veel aega viitnud, sest ta ei
raatsinud
isast lahkuda, aga isa-oli ju pulmapäeva ette määranud ja mis isa ütles, see pidi tõrkumata
täidetud saama. Vähemais asjus tegi vana Mönnikhusen hea meelega tütre tahtmist ja laskis
ennast tema õrnast käest juhtida, aga meheleminemise asjus ei olnud Agnesele iialgi mõtet
pähe tulnucl isa tahtmise vastu hakata.
Nüüd aga märkas Agnes korraga, et abieluks ometigi enam vaja oli kui isa tahtmist, ja
ühtlasi tundis ta oma südames soovi ärkavat asja oma silmaga vaadata, aega viita, uurida. Ta
aimas tume-
257
dasti, et ta Hans von Risbiteri iialgi ei või armastada ega temaga koos elades õnnelik olla;
veel enam, ta tundis, et Risbiter temale otse vastumeelt oli. Nagu kõik naisterahvad, nõnda
veeretas ka Agnes oma südame põhjas kõik süü meesterahvale