Eesti murded I konspekt
Siirdemurrak saarte ja läänemurde vahel;
Ühisjooned saarte murdega:
o puudub palatalisatsioon i ees;
o illatiivis se-lõpp, nt taluse;
o sisekaolised de-tunnusega mitmuse tüved, nt koerDe ‘koerte’;
o lugema- ja nägema-tüübid mitmuse 3. pöördes TA vormid, nt luGeBaD ‘loevad’;
o a-tüveliste 2-silbiliste pika esisilbiga verbide vormid on sisekaolised, nt lenDvaD ‘lendavad’;
o n-lõpuline nud-partitsiip, nt tuln ‘tulnud’;
o verbide 1. pöörde lõpust on n kadunud oleviku ja lihtmineviku vormides, nt anna ‘annan’;
Varbla ja Tõstamaa murrakusse pole jõudnud mitmed läänemurde uuendused:
o v ei ole muutunud b-ks;
o puudub geminatsioon, nt tuBa ‘tuppa’;
o ajaloolise ks-ühendi assimilatsioon on andnud translatiivis se-tunnuse, nt puruse ‘puruks’, konditsionaalis on see –s, nt oles ‘oleks’;
o 2-silbiliste noomenite NA tüvi, nt sarvesi ‘sarvesid’;
Keskrühm
annaabi.ee 
