Erinevad ajastud
Selle terminiga
ühendatakse nii ürg- kui ka aguaegkond (arhaikum ja proterosoikum), mis kokku
moodustavad aga ajaliselt valdava osa Maa teadaolevast geoloogilisest minevikust. See on
aeg, mil Maa kattus tahke koorega, kujunesid atmosfäär ja hüdrosfäär ning algas elu areng.
Eelkambriumi kivimid kildad, gneisid graniidid ja teised - on tugevasti moondunud ning
seetõttu leidub neid kivistisi haruharva.
Ürgaegkonna algperioodil oli maapind tulivedelas olekus. Kõikjal oli rahutu laavameri. Maa
pindmise osa jahtudes hakkasid kohati tekkima tahked saarekesed, mis esialgu püsisid vaid
lühikest aega ja sulasid seejärel taas üles. Aegamööda saared kasvasid ja muutusid
püsivamaks, kuni lõpuks kattus kogu Maa pind tahke koorega. Alguses oli koor õhuke ja
ebakindel. See protsess kestab tänapäevani, kui nüüd saab laava välja tungida märksa
harvemini, sest maakoore paksus on küllalt suur.