Läänerindel muutusteta
Mõtlesime, et kui keiser ja teised suured tegelased poleks sõda tahtnud,
siis see poleks tulnud. Me oleme ju siin, et oma isamaad kaitsta ja
prantslased samuti, aga kellel on õigus? Vb mõlemal. Lihtinimesed pole
sõda tahtnud, seda tahtis riik. Läksime luuresse, ja jäin üksi. Kuulen
granaadi häält, üritan edasi liikuda, kus kuulen oma meeste hääli, aga ei
saa liikuda, pean surnut teesklema. Järsku kukub lehtris keegi mu peale,
saan teisele poole minna ja ei näe, kes ta on. Tulitamine ei lakka, näen
oma verist kätt ja hõõrun mullaga seda. Hommikul näen teisel pool
haavatud meest, lähen ta juurde ja üritan teda aidata, toon mitu korda
talle vett, aga ta surm on kindel. Ta suri, vähemalt on ta piinad läbi. Seal
üksi olles hakkan igasuguseid mõtteid mõlgutama, kui oleks teistmoodi
läinud kõikide langenud meestega, vabandan surnu ees mitu korda, te
olete samasugused inimesed, kui meie. Olin tapnud trükkali Gerard.