vaenlased tulevad. Toimus ka suur paugutamine aga vaenlast ei olnud. Kõndimise hääl tuli hoopis sellest, et jääkirme oli kõrtes ja krõbises nii. Kõik naljatasid Konsapi üle, tema aga tundis end haavunult ja tusaselt. Kui poisid ahelikku tagasi jõudsid tegi Käsper ettepaneku, et minna vaenlase tagalasse. Julgematest läksid temaga kaasa Kohlapuu, Konsap ja Ahas. Konsap oli kohe nii julge et läks vaenlase valvetõkkele ja tappis nende valvuri. Peale seda pandi tulistjalu jooksu. Külas hakkas suur tulistamine pihta. Poisid võtsid surnutelt veel mis võtta andis ja põgenesid. Joosti kaua, kuni mindi võsastikku ja Kohlapuu seal maha kukkus. Jõud oli lihtsalt otsa saanud. Teised küll proovisid teda edasi tarida aga ei olnud neil jõudu. Kuna paugutamine toimus neist kaugemal otsustati jääda paigale. Lõpuks tuli neil mõte, et Ahas võiks edasi minna ja teistele öelda, et nendega kõik korras. Ahas hakkaski liikuma. Ta jõudis
vaenlased tulevad. Toimus ka suur paugutamine aga vaenlast ei olnud. Kõndimise hääl tuli hoopis sellest, et jääkirme oli kõrtes ja krõbises nii. Kõik naljatasid Konsapi üle, tema aga tundis end haavunult ja tusaselt. Kui poisid ahelikku tagasi jõudsid tegi Käsper ettepaneku, et minna vaenlase tagalasse. Julgematest läksid temaga kaasa Kohlapuu, Konsap ja Ahas. Konsap oli kohe nii julge et läks vaenlase valvetõkkele ja tappis nende valvuri. Peale seda pandi tulistjalu jooksu. Külas hakkas suur tulistamine pihta. Poisid võtsid surnutelt veel mis võtta andis ja põgenesid. Joosti kaua, kuni mindi võsastikku ja Kohlapuu seal maha kukkus. Jõud oli lihtsalt otsa saanud. Teised küll proovisid teda edasi tarida aga ei olnud neil jõudu. Kuna paugutamine toimus neist kaugemal otsustati jääda paigale. Lõpuks tuli neil mõte, et Ahas võiks edasi minna ja teistele öelda, et nendega kõik korras. Ahas hakkaski liikuma. Ta jõudis
haaravat rahutus ning kõhklus ja ta peatus kolmandat korda . Õnneks möödus kerjus, kes lähenes Athosele, et paluda almust. Athos pakkus talle ühe eküü, kui ta on nõus teda sinna saatma, kuhu ta läheb. Kerjus kõhkles hetke, kuid nähes pimeduses säravat raha, nõustus ja asus Athose ees teele. Ühele tänavanurgale jõudes näitas kerjus talle kaugelt eraldiasuvat majakest, üksikut ja nukrat. Athos lähenes majale, kuna kerjus, olles kätte saanud oma tasu, kiirustas tulistjalu minema. Athos kõndis ümber maja, enne kui märkas punakaks-värvitud maja ust. Ainsatki valguskiirt ei paistnud luugi-pragude vahelt, ükski hääl ei andnud tunnistust sellest, et majas elas keegi -- see oli pime ja tumm nagu haud. Athos koputas kolm korda, ilma et ta oleks saanud vastust. Kolmandal korral kostsid siiski seestpoolt lähenevad 644 sammud. Lõpuks uks avanes praokile ja nähtavale ilmus pikakasvuline kahvatu mees mustade juustega ja habemega.
annaabi.ee 
