Veljo Tormis 80: Eesti ballaadid
Inimhing on tähtis ja elus inimene- naerev,
elurõõmus naine.
· Kalmuneiu- ülekaalukalt kõige pikem teos. Algus on sünge, mehed laulavad. Peeter
pani uhked riided selga ja läks naist kosima. Peetakse läbirääkimine mõrsja emaga.
Peeter võtab mõrsja vastu. Süngemad kohad, kaanon, üha kiirenev ja uuesti kaanon.
Toonilased ja kalmulised kimbutavad Peetrit ja ta lubab igasugu asju. Lõpuks saavad
merihobu ja tuliratsu minna. Peeter jõuab koju, ema vaatab nooruki üle, leiab saani
seest surnu. Tüdrukut otsitakse taga, olla kõgest soost. Ema hakkab nutma ja
muretsema.
· Epiloog- tuleb mõista õigesti elada, saadakse armu. Tundub, et lõpp sarnaneb väga
proloogiga.
Omapoolne arvamus/emotsioon:
Emotsioon on hea, teost oli huvitav kuulata, natuke raskendas arusaamist regivärss.
Meloodiad lihtsad, korduvad ja meeldejäävad. Mulje jäi väga suursugune, salapärane ja
annaabi.ee 
