Kuldvillak
Aastad
möödusid. Phrixos suri, kuldvillaku kuulsus aga levis üle kogu maailma. Vanal kuningal
Aiesel oli kombeks tamme juures käia ja kuldvillakust rõõmu tunda. Ennustus oli talle ette
kuulutanud, et tema perekonda tabab õnnetus, kui ta villakust ilma jääb. Seepärast oli tal hea
meel, et tema aaret valvab selline peletis.
Palju uljaspäid katsus kuningalt kuldvillakut röövida. Aga need, kes tulid jalgsi, surid
tulipalavas liivakõrbes, mis eraldas Aietese riiki muust maailmast. Meed, kes tulid laevadega,
said otsa laevaõnnetuse läbi pikal ja hädaohtlikul teekonnal. Ja need, kes kõigest hoolimata
kuningriiki pärale jõudsid, ei pääsenud kiskjaliku ning valvsa lohe käest.
Kuldvillak säras lakkamatultAietese maal, päeval nagu päike ja öösel nagu kuu. Tema
pärast asusidki teele kangelased, keda juhtis Iason.