Gustav Suits
Luuletused on jagatud nelja aastaaja vahel:
· Sügis- kurvad muremõtted seoses kodumaaga
· Talv- külmad ja masendavad tulevikuväljavaated
· Kevad- masendus taandub, armastus saabub
· Suvi- armastus, mis suubub taas masendusse
Luuletuses ,,Tuulehaud" tunnistas Suits noorusliku uljameelsuse taandumist. Mõndagi
varasemast vaimustusest tundus naiivne.
,,Vanad noored" - kõlab kahetsev- irooniliselt
´Meil oli siis tuld küllalt, tuult küllalt
meil, katusekambritest tulijail,
meil, elu uranguisse minejail:
aateid, vaateid, ihasid, vihasid,
käärimisi, vaidlemisi, nägemisi, tegemisi
nende ärevate päevade sumeduses,
õhtute kumeduses-
ja suurist sõnust, suurist sõnust
ei olnud iial puudu.´
,,Risti- rästi" kinnitab Suits, et ta on olnud ustav oma veendumustele ja tõrjunud välist
survet, kuid küsib samas:
´Kas olen mees ma koidu?
Kas sütitan ma loidu,
Kas tuli ma või suits?´
annaabi.ee 
