August Kitzberg ``Libahunt`` Draama viies vaatuses
Räägiti teisest ikka head ja kurja, mõlemat. Kes teab, kust ta siia oli
tulnud ja saanud - õieti ei teadnud seda keegi.
JAANUS (vähe aja pärast). Tal oli laps ka. See oli ka sinna toodud pealt
vaatama, kui ema pekstakse. Kes teab, kust nad ta kinni olid saanud.
Kätkenud ja narmetanud, nälginud ja kõvaks külmanud! Ju ta sestsaadik,
4
kui ema kinni viidi, hulkumas oli. Kes nõia last ikka tulihoone katuse alla
laseb... Kui timukas esimese hoobi lõi, pani laps karjudes metsa poole.
Joosti küll ka järele - kust veel kätte saad!...
Piinlik vaikus. Peremees tahaks piipu seadma hakata, aga jääb äkki kuulatama -
läbi tormi kiunumise on selgemini ja selgemini kuulda, kuidas huntide ulumine
lähemale tuleb.
PERENAINE (pead tõstes). Kuule, juba tulevad jälle!
Keegi ei vasta ega liiguta ennast. Äkki kraapimine ukse taga. Kohkumine, kõik
kargavad üles