Mõtlemine
on õige ning hea. Teiste rahvaste kultuuri peetakse pigem kultuurituseks. Seda seisukohta on
püütud teaduslikult põhjendada teaduse suure osatähtsuse ja autoriteediga euroopa kultuuris.
Eriti hoogustus selline tendents evolutsiooniteooria mõjul.
Teine seisukoht idealiseerib loodusrahvaid ja on euroopa kultuuri suhtes kriitiline
loodusrahvaste elu ja maailmanägemus on terve, loomulik ning terviklik. Selle seisukoha
kõige tulihingelisemad propageerijad ja toetajad olid Diderot ja Rousseau, kes väitsid, et
inimesed on sünnipäraselt head, kuid kultuur kallutab nad õigelt teelt kõrvale.
Mingil määral on iga kultuur etnotsentriline, vastandab end teistele ja peab end mingis suhtes
paremaks.
Ka tänapäeva uurijad ei ole eelarvamustest vabad. Positiivne selles on tõik, et erinevate
eelarvamustega teadlased, nende hulgas ka aafriklastest etnograafid ja psühholoogid, uurivad
erisuguste kultuuride inimeste mõtlemist.