Eesti Vabariik
teenistuskohad, maksuta kooliharidus jm.). 1923. aastal osales liit ka Riigikogu valimistel, kuid
vähese eduga. Poliitikasse üldreeglina ei kiputud. 1925. aastal liit lagunes, kuid osa tema liikmeid
asutas 1926. aastal Tallinna Eesti Vabadussõjalaste Liidu. Taolisi liite loodi ka teistel linnades. 1929.
aastal asutasid Tallinna, Haapsalu ja Tapa liidud Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu, mille I kongress
peeti Tallinnas 26. jaanuaril 1930. Kokku tuli60 delegaati. Kuigi majandusküsimused olid
peamised, kalduti ka juba poliitikasse. 9-liikmelisse juhatusse valiti kindralid E. Põdder, J. Roska,
A. Larka, advokaat A. Sirk jt. EVK II kongressile( 22.märts 1931) tuli113 delegaati. Nüüd EVK
politiseerus. Esitati oma nõuded põhiseaduse nõudmiseks (laiade volitustega riigipea,
isikuvalimised, 50- liikmeline Riigikogu, jne.). Kongressi otsusel esitati valitsusele märgukiri
põhiseaduse ja valimisseaduse muutmisest. EVK III kongress toimus 20
annaabi.ee 
