A. Puškin
Ajaloolised sündmused, mis vapustasid maailma Puskini kooliaastail,
äratasid temas loomingulise geenius.
Juba esimestel lütseumis viibimise kuudel hakkab Puskin oma muljeid ja
mõtteid üle märkima kõlavates vene värssids, mis saavad tema sule all üha
suurema jõu, puhtuse ja viimistluse. Nii tekib tema lütseumiaegne lüürika
esimesed katsetused kasvavalt geeniuselt, kes nagu oleks sirutanud tiibu
laiakaareliseks lennuks. Nii kujuneb tema noorpõlveluule, tulevil
kireldamatut tundevärskust, mõtete veetlust ja elavat etutavat sõna.
Puskin hakkab kasutama ka sõbraliku kirja kergrt zanrit, mis läheneb
naljatlevale lobisemisele, on toonilt vaba, teemalt mitmekesine ja tulvil
vahetuid siiraid ülestunnistusi. Kõige igapäevasem zanripildike võlub
joonistuse elegantsi ja üldmulje artistlikkusega:
Üks vana lonkav järi,
säng nurgas tiidakil,
veenõu ja mängupäri
annaabi.ee 
