Novellist, novelliteooriast ja Dekameronist
tõestusmaterjalina kasutanud ,,Dekameroni" novelle, sest just selles teoses on meisterlikult
rakendatud novellizanri võimalusi. Samuti on ,,Dekameronis" võimalik vaadelda novellivormi
kujunemist: 1) Anekdoot: lühilugu teravmeelsest vastusest, novelli eelvorm, millest võib
semantilise tähenduse lisades arendada novelliks. Põhiliselt olevikutasandil. 2)
Anekdoodilähedane novell: peategelase elu üks otsustav hetk, mis on tingitud
minevikutasandist ning mõjutab tulevikutasandi sündmusi. 3) Jutustuselähedane novell:
arvukad seiklused antakse edasi kokkusurutult minevikutasandile kuuludes. 4) Jutustus:
sisaldab mitu ühesuguse väljaarendatusega episoodi, mineviku- ja olevikutasand pole
märkimisväärselt vastandatud. Olemas on ka sisulis-tegevuslik keskendatus ühele sündmuste
arendusele, mis on novellile äärmiselt omane.
Liiv arvab, et rangemalt võttes pole kõik ,,Dekameroni" lood siiski novellid, ülekaalus on