Humanismi ja Reformatsiooni kirjanikud
koosn meresõitja Hythlodayga peetavatest vestlustest, kuhu on põimitud maist paradiisi
kirjeldavad legendid. Teose tegelik allikas oli tolleaegne reaalsus, millele More'i
loodud õiglane kodanikühiskond pakkus nii kontrasti kui ka alternatiivi. More püüdis
oma teosega ellu kutsuda Platoni ideaalriiki. Sõnad ,,utoopia" ning ,,utoopiline" ongi
hakanud kajastama ebareaalseid teostamatuid unistusi ja soove. Utopistlik romaan on
olnud populaarne zanr More'i ajast meie päevini. Tänapäeva tulevikuromaanide puhul
torkab silma zanri sisuline muutumine : varasemate teoste usku ja optimismi asendab
sünge pessimism. Utoopia- hüpoteetiline ideeaalriik või ideaalne ühiskond. Kõnekeeles
nim utoopiliseks häid, kuid mingitel põhjustel mitteteostatavaid ettepanekuid.
Rotterdame Erasmus (1469-1536) oli tollase Euroopa haritumaid ja erudeeritumaid
mehi. Ristiusk tähendas talle eelkõige humanistlikku eetikat. Ta ei jaganud